Lilla

Üks nädal veel koolis ja siis vaheaeg, ei ütleks, et see midagi erilist oleks, kuid huumorit saab kindlasti! Seda sai juba reedel, kui koju tulime Katiga. Ühesõnaga pärast kooli jooksime Selveri, kus mingi vanamees kutsus meid(K väidab, et mind) enda juurde elama. Nii, lõpuks saime siis pärast Põhjakat auto pääle, saime kuni Haljala risti. No mingi 3km kõndi ja siis ühe naisega saime Lammassaare risti(vist oli), no ja siis kõndisime kõndisime, ja üks mees sõidab mööda, noh näitas, et ei mahu autole, no selge kõndisime edasi. Siis see autojuht pidurdas, tagurdas veits ja siis pööras ümber ja tuli meie juurde tagasi ja küsis, et te lähete kindlasti Võsule, ma ütlesin et jah, ja siis ta vastas et ma ei lähe. Me jäime nagu Kga vaatama, et mis asja XD, sellepärast tuleb meie juurde tagasi et seda öelda! :D Ei noh, nalja kui palju. Nii ja nagu K ütles, et 3 on kohtu seadus, siis see ka kinni pidas! Umbes kilomeetri kõndisime edasi Potsu ristist ja siis saime uuesti autole ja päris Võsule välja kohe. Aga no täitsa lõpp ikka, mis huumorit sääl autos sai, ma olin suht pisaratese uppumas, nii opakat meest pole ma küll varem kohanud, noh ma saan aru, et ta oli purjus(õnneks ta polnud roolis), kuid siiski! :D

Nonii, väike seiklus möödas, läksime õhtul Olqu sünnale. Kuna mul oli räme peavalu, siis ei olnud just mul kõige lõbusam, kuigi teiste üle sai naerda terve õhtu. Eile käisin K juures jälle, värvisime kohvipaksuga paberit ja vaatasime luuletusi, ning siis jälle Staapi. Kordus enam vähema sama, mis reedel, ent ilma valuta! Väike abaaniring ja rock. Ja kuna Merehotell lammutatakse maha, lehes oli, et juba järgmise nädalaga, siis käisime viimast korda kodus. Vaatepilt katuselt oli tõesti võrratu, merel oli laev, taevas oli selge ning tähine! Kui ainult saaks, siis tahaks oma kodule ka sellist vaatepilti, it really was amazing(L)! 

Aa, eile oli kantsis JMKE, no niiii väga oleks tahtnud minna, aga jah. Mul oleks olnud võimalik igatepidi minna, kuid miski asi ei lase. Mul tekib nagu mingi blokk ette kui tahaks minna, ja see teeb veits kurvaks. Üks inimene teab täpselt, mis mul viga on, ning ta mõistab mind! Ja üks teine kallike teab, miks ma sinna veel tahan minna, onju E! :D Kuid, ei mase, ei ole põhjust, kõik muu on liiga hea, et sellel enda tuju lasta rikkuda! Õige ju?!

Nii, aga ma nüüd pean luuletused välja valima, ja oma luuleraamatu valmis tegema, muidu homme saan mööda päis ja jalgu, mitte et ma juba kolmapääv sain süüdi. Tore ju kui mina lähen vabatahtlikult küsima, kuni teised riietusruumi vahetama läksid, ja sain ainukesena vist süüdi. Aga no pohh! ;D Kuid, mul on juba luulekogu kaas valmis, vot selline:
Pmt, kohvipaksuga paber pruunikaks, ääred põletasin ära ja tuššiga kirjutasin. Natukese viltu jäi aga pole hullu :D

Nii aga ma nüüd minema! Olete parimad!