Ma pidin ju vaheajal õppima ja referaati tegema, aga järjekordselt ma alustan kõigega täna õhtu, kui mul eilsest veel ärevus ja värin on see. Jah, ma ajan ise ennast juba naerma.
Eile oli tore, käisin Käras Fat Freti kuulamas. Suutsin kiiresti end toredasse konditsiooni viia ja tuju tõusis. Anyway, miks on mul nii, et ma olen kuskil olnud ja kedagi näinud ja kui ma tulen järgmine päev koju, siis ma tunnen kuidagi rahuolematust. See hakkab mind vaikselt häirima. Mulle meeldib elada just siin kus ma elan, aga paratamatult ei ole talvel siin midagi teha ja see tekitab mõnikord masendust. Ma olen inimestest nii kaugel. Olen aru saanud, et inimesed ja lähedus on üsna tähtsad ja vajalikud minu jaoks, sest kuigi mulle meeldib mõnikord üksindus, siis viimasel ajal hakkab see mind hulluks ajama. Ma tahaks millegagi tegeleda, sõpradega suhelda, käia ja nautida elu, aga kurat küll. Oeh, ühesõnaga. Ma nägin eile kedagi ja see ei anna mulle enam rahu, teadagi miks. Selline ma olen juba.
Ma tahan olla kodus, ent ma tahan olla koos inimestega. Tahaks tegeleda mingite vägevate asjadega, näiteks poks või tantsimine või näitlemine. :D Ega ma ei saa endast enam ka aru..võibolla ei peagi.
Ootan juba järgmist..
Merle :)