Üks lause võib rikkuda kõik

Selle kõige rõõmsa juures, olin unustanud ühe tähtsa asja, vanaisa lahkus meie juurest sel samal päeval! Saates sõpradele sõnumeid, öeldes, et ma ei ole neid unustanud ega kavatse seda teha, tegin ma ise selle kohutava vea ikkagi, et unustasin oma lapsepõlves ühe kalleima ja parima inimese. Kui see kõik korraga mul silme ette tuleb ja see hetk, kui keset tantsukursust isale kõne tuli. Ma mäletan väga hästi kuidas ma sellele reageerisin, justkui poleks midagi halba juhtunud, sest see ei jõudnud mulle kohale ei ühe ega kahe lausega, vaid siis kui isa näost nii ära läks ja ta nägu muutus selliseks, millist polnud ma varem näinud. Kaotada oma isa, ma ei tahaks seda kunagi kogeda, aga keegi ei ela igavesti. Mina naudin perega koosolemise hetki üle kõige, olgugi, et me tülitseme teinekord! Mõnikord ma vajun mõttesse ja järsku ehmatan, sest ma olen pisarates ja mõtlen sellest, et mis saab kui keegi mu kõrvalt peaks lahkuma. Need hetked on kõige valusamad.

Oh, kuidas me seda laulu kuulasime, kui Oonurmes käisime :)