Suve veel vaid kuu jäänud ja pole nagu õieti nautinudki seda.
Tööl, kodus või Võsul, aga isegi siis randa ei jõua!
Olin 5 pääva Zavvis tööl, no võtab ikka läbi see joodikute kantseldamine, aga ei ole mõtet hädaldada, ise ju valisin sellise töökoha ja teadsin kohe alguses milline seltskond seal käib.
Igatahes, muidu on kõik endiselt üli fun, kõik nii omaks võtnud ja kalliks saanud, aga eriti vahva on see, et Enelin sinna tööle tuli! :)
Varahommikused istumised ja naermised Narva 89 trepil..
Hetkel naudin oma viimaseid vabu päävi, sest homme tööl koosolek ja ilmselt panen end teisip-kolmap tööle, et juulikuusse veel mõned töötunnid juurde saada.
Järgmisest nv ei teagi veel, mis saab.. oli plaanis Rock Rampile minna, aga hetkel mul seda raha pole, et maksta, teiseks kui K pole Viltsis, siis ka suht igav seal üksi(ilmselgelt ei ole tegelikult üksi). Eks paista, õhtul otsustan :)
Endiselt kripeldab ka üks teema, mis tuleb lähiajal ikkagi selgeks rääkida, sest minu jaoks pole asjad ikka veel selged, miks kõik juhtus? Mis oli nn saatuslikuks?? Ja ma ei mõista, kuidas nii kergekäeliselt loobutakse.. ilmselgelt ei muuda tõesti see vestlus oluliselt hetke olukorda, aga vähemalt saaksin mina selgus ja kindlust!
Pealegi, ma igatsen meeletult oma inimesi.. see nõme tunne, et jään neist mingi hetk ilma, kui nii harva näen/räägin/kokku saan, vähemalt sellest on mul nii hea meel, et neiu tuli Hiinast tagasi ja eile saime temaga natukene jutustada. Lihtsalt on üks armsamaid sõbrannasid, väike rõõmupall :)
Ehk siis eile olin Ukuleles,
SEE ON PARIM KOHT!!
Just rääkisin Priiduga ka, et super töö on teinud, ideaalselt sobib Võsule ja see mis mõnus feeling seal on, kui uksest sisse astud!
Istusime eile Barbsiga seal, jõime, tantsisime ja naersime.. kuda ma temast tegelikult puudust tundsin. Meenutasime gümni aegu ja lollusi :)
Nyt sean sammud Tudusse, vanaemal vaja üht teist toimetada ja siis koju tagasi, loodetavasti jõuan Kelliga veel kõrtsis väikse õlle teha, enne kui ta minema läheb :)
Olin 5 pääva Zavvis tööl, no võtab ikka läbi see joodikute kantseldamine, aga ei ole mõtet hädaldada, ise ju valisin sellise töökoha ja teadsin kohe alguses milline seltskond seal käib.
Igatahes, muidu on kõik endiselt üli fun, kõik nii omaks võtnud ja kalliks saanud, aga eriti vahva on see, et Enelin sinna tööle tuli! :)
Varahommikused istumised ja naermised Narva 89 trepil..
Hetkel naudin oma viimaseid vabu päävi, sest homme tööl koosolek ja ilmselt panen end teisip-kolmap tööle, et juulikuusse veel mõned töötunnid juurde saada.
Järgmisest nv ei teagi veel, mis saab.. oli plaanis Rock Rampile minna, aga hetkel mul seda raha pole, et maksta, teiseks kui K pole Viltsis, siis ka suht igav seal üksi(ilmselgelt ei ole tegelikult üksi). Eks paista, õhtul otsustan :)
Endiselt kripeldab ka üks teema, mis tuleb lähiajal ikkagi selgeks rääkida, sest minu jaoks pole asjad ikka veel selged, miks kõik juhtus? Mis oli nn saatuslikuks?? Ja ma ei mõista, kuidas nii kergekäeliselt loobutakse.. ilmselgelt ei muuda tõesti see vestlus oluliselt hetke olukorda, aga vähemalt saaksin mina selgus ja kindlust!
Pealegi, ma igatsen meeletult oma inimesi.. see nõme tunne, et jään neist mingi hetk ilma, kui nii harva näen/räägin/kokku saan, vähemalt sellest on mul nii hea meel, et neiu tuli Hiinast tagasi ja eile saime temaga natukene jutustada. Lihtsalt on üks armsamaid sõbrannasid, väike rõõmupall :)
Ehk siis eile olin Ukuleles,
SEE ON PARIM KOHT!!
Just rääkisin Priiduga ka, et super töö on teinud, ideaalselt sobib Võsule ja see mis mõnus feeling seal on, kui uksest sisse astud!
Istusime eile Barbsiga seal, jõime, tantsisime ja naersime.. kuda ma temast tegelikult puudust tundsin. Meenutasime gümni aegu ja lollusi :)
Nyt sean sammud Tudusse, vanaemal vaja üht teist toimetada ja siis koju tagasi, loodetavasti jõuan Kelliga veel kõrtsis väikse õlle teha, enne kui ta minema läheb :)
