pühapäev, 27. veebruar 2011

Mõnus talv!

Eile käisin Võsu-Oandu matkal, mille pikkus oli 9,5km. Mulle jäi see ilmselgelt väheks ja tulin koju jala ka, ehk siis 19km. Kahjuks tahavad mu põlved ja puusad mind juba hakata alt vedama, see on natuke jama, arvestades mu ühte tulevikuplaani. Oeh, kurb!
See nädal möödus super hästi, väga lebo oli. Ah, sain füssas 2 :D Aga jah, muidu mõnus. Kolmapääv sai Rkvs tünnisauna. Istumise algus oli mõnus, kui kõigil väike jook sees, aga no tõesti, ei tasu võtta kui ei kannata. Nõme, et pidu niimoodi ära vajus. Sai nalja ja karaoket! Ja no sellest ööst ei hakka parem rääkima, korralik ehmatus ja hommikul oli nalja kui palju. Neljapääval käisime Krissu kontserdil, Kerli Padaril ikka nii hea häääl ja koos Aseri Orkestriga käisid mul terve aja külmavärinad üle keha. Iga kell läheks uuesti kuulama! :)
Appi, appi, ainult kolm ja pool kuud ja siis on kõik läbi. Läbi!! Nutt tuleb peale, kuid samas ma juba ootan seda. Eks paista, mis siis saama hakkab, kas tulemused on sellised nagu ma loodan või veel paremad. Siis naudin suve nind sügisel põrutan mingis suunas tuhat nelja :)

reede, 18. veebruar 2011

Amazing..

Ma ei saa aru, kuhu see aeg nõnna kiirelt tõttab. Võtaks õige hoogu maha pisut, sest no see nädal läks nii kiiresti, et ma ei saanud arugi, et juba reede on ja nagu teada, siis nv läheb veel kiiremini. Aga see nädal on olnud tegus ja lõbus, alustades tegelt juba eelmisest nv, sest toimus koori nn laager, kus sai nalja. Reedel käisime RG filmifestil, hiljem olin Etu pool, kust siis liikusime Teatri Meister ja Mari kuulama ja Röövel Ööbikut. See viimane polnud eriti minu maitsele, tundub, et ka teised nõustusid ja liikusime Kärasse. Hahaa, ei no tore oli. Laup-pühap sai lauldud. No tõesti, tüdruk, palun õpi laulma, enne kui koori tuled, sest seda on tõesti jube kuulata. Jah tean, et ma pole just ise ka kõige parem, aga no uskuge mind, tema on hullem, vähemalt ma pean viisi võrreldes temaga! :D See selleks, esmaspääval oli proovikirjand, valisin teemaks: "Kõigel siin ilmas on hind?" No ma nüüd arvan juba, et panin veits mööda, sest minu peaidee oli see, et kõigel siin ilmas on hind, kuid raha pole ainus maksevahend ja siis ma tõestasin, seda väidet! Oeh, eks siis näis järgmise nädala lõpuks. Aga jah, kolmapääv oli suht lebo, kolm esimest tundi, 2 loengut aulas, iseseisvalt ühikond ja estad. Suht mõtetu päev esmapilgul, kuid no nalja sai ka, seega päev läks korda. Õhtul oli Kära koori esimene proov, koos Keioga seekord. Aiaiai, kui valus, kas mulle tundus, või 8 tüdrukust oli vaid paari häält kuulda? Ühesõnaga, sõnad selgeks ja siis on lihtsam harjutada. Kõige parem oli see, et me tegime Katiga võidu Rahvamajja, sellise pakasega. Ärge jookske kunagi sellise libedaga ümber maja nurga, sest jah.. autod sõitsid kõrval ning tekkis tegu mitte nende ette kukkuda. 
Eile oli keemia õpikoda. Üritasime Eneliniga asjalikud olla, mis kukkus päris hästi välja. Oli päris vägev katse, eriti meeldis see hais, mis tekkis. Suht kindel tõesti, et katses eraldus peale vesiniku ka divesiniksulfiidi, sest terve klass haises mädamuna järgi :D:D  Ja mis ma veel teada sain, T ei tee kunagi nalja, alati on ta tõsine ning teda võib alati usaldada. Ise naeris pidevalt..mida nüüd siis uskuda?! 
Ja nüüd lõpuks tänase päeva kallale, jõhker külm on, Rkv oli olnud hommikul -35. No tore oli see, et külm võttis mul keskmise sõrme ära. Hea, et ma kohe seda avastasin tunni alguses, sest sain lõpuks vere käima. Ehmatas korralikult ära. Aga, täna oli meie esimene tantsukursus. Vähemalt on tore tantsuõpetaja, kellega saab vabalt nalja ja korralikult tööd teha. Ma mõtlen ainult seda, et meil on poisse vähem kui tüdrukuid ja siis tekib väike jama. Ja kellega ma ballile lähen?! Ma ei kujuta ette, sest ei tea hetkel väga noormehi, kes oskaks tantsida. Kuigi üks inimene mõlgub mõtteis, eks peangi uurima järgi. 
Ma ei suuda lihtsalt, kuu on nii ilus ja üleüldse sellise külmaga on hommikud ja õhtud lihtsalt võrratud. Kui ma vaid oskaks maalida.. Aga kuu on ikkagi juust, kuni ma pole seal ise veel astunud. Sessuhtes, et kuu on nii nii lähedal, kuid ikkagi käeulatusest väljas. Eriti ilus on see, kui kuu või päike alles silmapiirilt hakkab üles tõusma. Lihtsalt imeline. Ma tahan, et minu tulevasel majal oleks ida pool klaassein ja katusel oleks üks osa klaasi, et mil iganes mul tekib tuju, lihtsalt pikutada põrandal ja nautida tähistaevast. Jah olen pisut romantik, eks meis kõigis ole seda killuke. 
Ma kahetsen seda, et ei hakanud väiksena tegelema laulmise, tantsimise, näitlemise ja spordiga. Hetkel mõtlen ja kurvastan, sest mida aeg edasi, seda kiiremaks mul elu läheb. K'l samuti, ei tea palju me üldse saame kevadel koos olla, sest tal on vaja mõne asja nimel pingutada, mis võtab pea kõik tema vaba aja. Will see.. Ei tasu muutuda negatiivseks, sest hetkel läheb kõik nii hästi. :) 
Tahaks teada, kuidas E'l läks täna Tlns. Loodan parimat, kuid ära hakka ennast retsima, palun. You will regret it later. Sa lased ennast pimestada..maybe you don't understand it now! Love you sweety!





And I'll say hey and you'll say baby, how's your day, I'll say crazy..




Ausõna, mul ei ole madal enesehinnang. Kõik on paigas! Elu is fuckin wonderful! :) Enjoy it!

neljapäev, 10. veebruar 2011

Life is a mystery that is difficult to understand!

Ma vihkan labasust, kuid paratamatult on ka osaliselt see minu külge klammerdunud. Ma loodan tõesti, et see osa on väga väike, sest vaadates mõnda inimest, siis tekib küll mõte, kust küll selliseid välja lastakse. Inimesed suudavad ikka väga nõmedad olla. Kui arvustada tahad, mine kriitikuks. Nali naljaks, aga ei tasu üle ka pingutada, sest siis tehakse sind naerualuseks, ausalt, ja nii ongi.
Kuigi teha on oi kui palju, siis ma võtan vabalt kõike, sessuhtes, jaa ma õpin kodus, aga täpselt nii palju, kui mul vaja on, et asi mulle kohale jõuaks, sest teatavasti olen ma väga aeglase arusaamaga. Seda on näidanud elu, eriti need viimased aastad, seega on naljakas kuulda kui mulle öeldakse, et peaksin viieline olema, sest minus on potentsiaali, mida ma kahjuks ise küll ei näe!
See on imelik, et kuigi kurta pole mul otseselt millegi üle, siis tunnen, et mul oleks vaja kedagi. Ma ei räägi siin mingist suurest armastusest, sest see keegi võib olla ka sõber. Mul oleks vaja kedagi, kelle poole ma saaks alati pöörduda, kui vaja, nõu küsida. Mul peab selle inimese juures mugav olla, teades, et saan  rääkida kõigest, ilmam et tekiks häbi tunne. Ausus, usaldus, hoolivus ja sallivus. Ma tean, et tegelikult on see inimene mul juba olemas, kuigi viimastel nädalaltel pole aega olnud koos olla. Eks paista, aga arvatavasti kolmapääval saab kokku, mitte, et ma teda niigi ei näeks pidevalt, aga sessuhtes kokku, et saaks jälle pikalt laialt rääkida nagu varem. Igatsen sviidi aegu taga :D I won't let her go away, liiga tähtis on see tüdruk.
Rääkides homsest, siis loodan, et pean koolipääva ilusti vastu. Õhtu tuleb kindlasti tore, arvestades, kellega ma koos olen. I promise not to get drunk :D Kuidagi moodi pean ennast laup Vinni vedama, et saaks õppida. Nädalavahetusel veel kooriproovid ka. Ma tõmman ennast varsti lõhki, iga pääv passi Rkv, see on väsitav, kuid vastu ka ei saa sellele. Ja muidugi, esmasp on proovikirjand, ai kuidas see ei meeldi mulle. Ma ei pabista selle pärast, kirjutan nii kuidas tuleb, aga lihtsalt see on nõme, et kindlasti saan vähe punkte. Ma tahan olla suuteline enamaks, aga paraku ei tule välja. Ühesõnaga jah, olen koba, get used to it, cause I already have.


Üks vaieldamatu lemmik ja nii ongi. 
Millegi pärast tekitavad selle bändi laulud alati minus mingi tunde, mida on võimatu seletada.



Tahaks midagi oma eluga peale hakata. Ma ei ole kunagi millegagi rahul, vähemalt mitte seni maani. 

Seda ka, et vanaema arvates kannan proteese. Ai ta on vägev. Kahju, et kõik siin maailmas muutuvad vanemaks. Kui ma veel väiksem olin, siis mõtlesin pidevalt, et ainult mina kasvan, aga kõik teised jäävad ikka samaks, sest raske on leppida, kui keegi su kõrvalt kaob. 

reede, 4. veebruar 2011

Noh!

 Take me on, when I come around! See on hea..

Panin käna, nagu korralikult ja alaselg ning sabakont annavad koguaeg tunda, istuda on ilgelt sitt. Fine, olen koba, aga ma pidin selle talve esimese kukkumise ju tegema. Loodan, et homme kraavi ei sõida, oleks eriti super nädala lõpp. Kui juba bussijuht lasi ketsi ja buss , siis.. :D 
Homme Vanamale külla ja siis korraks Rkv ja koju Kuristik Rukkis lugema ja pühapääv jälle Rkv, tahaks suusatama minna, aga pigem hoidun, muidu kannad ei paranegi ära! Jama koguaeg. 

Things are getting bit weird, sessuhtes, et kui ma üldiselt midagi kahemõttelist ütlen, siis ma ei mõtle seda tõsisilt, loodan, et üks inimene on sellest aru saanud, sest mul hakkab juba imelik.

neljapäev, 3. veebruar 2011

Katastroofiline!

Õudne, mis ikka Austraalias toimub või pigem terves maailmas. Mis toimub!? Loodan, et Tõnn ja Meeri on ikka terved ning Liisu ja Andra samuti!
Päevad lähevad nii märkamatult mööda, alles nädal algas ja homme juba lõpeb, wiii homme inkas töö ka, ääretult positiivne, õppida no üldse ei viitsi! 
Täna sai Kumus ja Kadrioru muuseumis käia, mulle meeldis, midagi silmale ja hingele ja naerule. Mu lemmik nn kunstnik( fotograaf) on Slava Mogutin :D:D:D

Õhtul koju tulles oli bussis üks vahva saksa paar. Nad olid nii armsad, kallistasid ja tegid nalja. Üks hetk oli buss vaikne ja kutt hakkas kõva häälega naerma. See oli täiega hea. :D Siis ma hakkasin mõtlema, et eestlased ei ole üldiselt nii vabad, tavaliselt ei hakata poes või tänaval või bussis või kus iganes lihtsalt kallistama ja suudlema ja üksteist nunnutama, kuigi seda on nii armas vaadata. Ja jällegi on hea vaadata, kuidas noored tulevad oma seljakottidega ja tripivad Eestis! Mulle meeldib. :)

Sc.