pühapäev, 7. märts 2010

I have waited something, but not anymore!

Kõht ploomikompotti täis, mmm, ema tehtud ja seega ülihead. Sa siis E pool käidud, noh põhjus siis selles, et vaja homseks(kui postitan siis juba tänaseks) info-ajaloo töö ära saata, kuid kaugemale ei jõudnudki, kui panime ainult nimed ja pealkirja :D Kuid ei kurda üldse, mitte kuskilt otsast. LÕBUS oli! Ausalt, tead kall, ma igatsen taga meie väljas käimisi, lambist läksime tegime mingeid ülihuumor pilte, mida sai isegi täna meenutatud :D(suht, et vaju maa alla). Ja peakski ikka võtma ühe modelli pildi ja igapäev seda vaatama, küll siis ükskord trennist abi ka ole.
Kui hakata mõtlema, et E on mu üks kahest kauaaegsemaist sõbrannast siis, ausõna tuleb varsti pisar silma. Täitsa toinama hakkan! :) Ja see kalli, mmmh, olekski seda jäänudki tegema. Tead, ma tõesti armastan sind!
Ja sinuga ma läheks ükskõik kuhu, no peaaegu ükskõik kuhu! :D Ma elaks sinu juures, kasvõi voodi all kui sa väga ei hüppa sääl! XD
Midagi head vahepeal..


Aga siis seda, et äratus on 6 tunni pärast, plaanipäraselt on start 7.00 vanaema juurde. Ja just täpselt 7.00, sest alati isa norib mu kallal, et liigutan ennast nii aeglaselt ja ei jõua õigel ajal kuskile. No, aga paps peaks juba ammu teadma, et meie pere naistel läheb meeletult aega, seega mul ka. :D Kuid kui aus olla, siis mina ka ei mõista, mis neil naistel ikkagi viga on ja miks neil alati nii kaua enda sättimisega aega läheb?
Ja siis veel, hopefully, P brings me a handsome black one :D Urr...they are soo fuckin cute, E loves them too, a Kid named Cudi :D(jess, jäigi meelde!)
Nii eelmisest nädalast siis ka veel, saime lõpuks ometi oma kaua oodatud sõrmused kätte, olen rahul, vägagi, va, et mul ei tulnud hommikul ehk tegelt pool päeva see keskmisest sõrmest ära :D Ja muidu oli suht hea nädal, va ajaloo kt. No, miks ta ei võiks lõpuks aru saada, et me ei jõua kirjutada nii palju ja nii kiiresti. Natuke väiksema mahuga ja rohekm aega paluks. Iseenesest oli töö kerge, kuid jah.. 
Ja kui rääkida nüüd sellest pealkirjast, siis mul on nagu nii pohhui kõigest, ma ei saa aru? Kolmapääv, pärast biukat, kus ma oleks peaaegu tukkuma juba jäänd, ma istusin koridoris maha, oodates eesti keelt, ja mul tekkis räme masekas. Mul hakkasid juba silmad märjaks minema, ja MILLE PÄRAST?, pole mul õrna aimugi. Ma ei tea, ma ei saa endast üldse enam aru. Plaan oli minna järgmine nv kantsi, pole öömaja, no oleks tegelt paaris kohas, kuid ma ei tea. Mul on kõigest selline tüdimus, kuid samas ma ei tee ju mitte midag, kui ainult magan. Tegelt ma tahtsin midagi veel kirjutada, kuid see läks juba meelest ära..

Issand kui jube! No miks on vaja 16-aastaselt omale titt taha teha? Mõistus???
Head ööd, E! (K)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar