Palju õnne vanaema!!

Täna on vanaemal 82.sünnipääv!! Juheii!! 

Kui nüüd aus olla, siis olen jube laisk..ei ole viitsimist midagi teha.

Siin enamus õhtuid sai sisustatud SOA vaatamisega, nüüd ootan 5.hooaega, mis pidavat alles kirjutamisel olema, ootan põnevusega, lemmik sari siiski!!

Kool on lebo, homme on esimene hindeline kontrolltöö anorgaanikas ja mida Merle teeb, vaatab The Art Of Flight'i, tuli tuju uuesti vaadata, sest see on ikka nii kuradi äge film! Olen koguaeg tahtnud ka minna mäele ja teha oma esimene sõit, aga vot kuidagi pole selleks aega ja raha olnud. Igatahes, äkki järgmine talv?!?!

Nädalad lähevad kiiresti, pmt kohe kohe on pool semestrit läbi ja mai lõpus juba eksamid, love it!

Mõtlen veel, kuhu tööle minna, uurin kindlasti kõrtsi, aga seekord kööki, tean et seal on asjad üsna pingelised, kuid vähemalt õhtud on vabad, kuigi mulle väga meeldis eelmine suvi, sai inimestega(eriti välismaalastega Saksamaalt, Kanadast ja Soomest ka) juttu rääkida. Eks ole paista, mis suur ülemus selle pääle kostaks.

Eelmine esmaspääv sai käidud vaatamas Project X, väga äge. Meil tuleb neljapääval ka selline pidu?!?! Ehk siis Kevin saab 21 ja teeme väikese istumise, loodan, et omanik läheb õhtul minema, sest ta tavaliselt käin nii, et teisipääval tuleb ja neljapääval(reedel läheb).
Aga ilmselt me lõpetame jälle Rüütli tn tekiiladega! :D Jeii Krissu tuleb jälle Tartu

  

Nii  vahva on ikka see, et olen leidnud omale kaks väga toredat inimest kõrvale, kellega nalja saab ja pea kõigest rääkida. Kahju, et Kairi ainult Viltsi kolib, aga ma saan juba tema põhjusest aru. Ja ta teab väga hästi, et kui vaja saab siin öömaja.

Käisin eile ostsin Kevinile ka kingi ära, läks natukene kallimaks kui olin arvestanud, aga parem oleks et meeldib!! Vähemalt meil oli juttu sel temal ja siis panin kõrva taha.

Nüüd tegelt peaks veits õppima ja siis liikuma arvutipraksi, mis on elu mõtetu aine(okei, õppejõud polegi nii hull kui eilne Hollywoodi mingis filmi loengus, kus õppejõud kokutas ja oli suht monotoonne, tehes nalju, mille üle üksi naeris, ehk siis käisin Eveliniga loengus kaasa ja vaatasime Bonnie and Clyde'i)

See nv saab koju, erinevalt eelmisest, kui ma passisin tühja(Anett ja Rauno pidid Tartu tulema, aga keegi ei tahtnud minuga kontakteeruda, isegi kui ise neile kirjutasin). Laupääval lähen isa ristiisa juubelile, mis hakkab kell 12, nagu kes peab nii vara sünnipääva?! Olgu, nad on vanad ja ilmselt õhtul veel omad toimetused, seega ma ei teagi kas ma siis Mihklit üldse näen. Jutt oli temaga, et õhtu poole hüppan läbi, aga ei imestaks, kui sünnipääv juba kella 4 paiku lõppeb, siis on küll kahju. Mihkel on siis sugulane, keda ma tean ilmselt 6 aastat, saime netis tuttavaks(kuskil foorumis oli ta kirjutanud midagi mu vanavanaisa kohta ja vaatasin, et sama perekonna nimi ja võtsin ühendust) ja ma olen näinud teda vaid ühe korra..sest siis kui me oleme neil käinud on tema koguaeg kodust ära olnud.

Midagi head kõrvale..

Päikest kallikesed! Varsti saab Emajõe kaldale piibutama minna ;)

Peaaegu..

oleks lihtsalt olnudki fsjoo, ma vihkan selliseid olukordi! Ise tekitan ja ise saan haiget sellega. Ma ei tea mis saama hakkab, aga hetkel tundub asi olevat kontrolli all.. need hetked, oi kuidas ma neid vihkan! Aitäh teile Kairi ja Evelin, et te olete olemas ja kuulate seda möla, mida ma olen ajanud 2 nädalat järjest! :)

Ma tahaks ennast siin täielikult välja elada ja öelda kui loll võib üks inimene olla, et endale niimoodi oleks sitta keeranud.. aga siiski hoian seda endale, sest teavad need kes teada saavad.. :)

Again

Shit! I hate those situations, when I hope and imagine things, and then at one point I understand the one who gets hurt is myself. I don't really know, why I do what I'm doing, but I can't predict how things will go. These happy days are gone..

Üks lause võib rikkuda kõik

Selle kõige rõõmsa juures, olin unustanud ühe tähtsa asja, vanaisa lahkus meie juurest sel samal päeval! Saates sõpradele sõnumeid, öeldes, et ma ei ole neid unustanud ega kavatse seda teha, tegin ma ise selle kohutava vea ikkagi, et unustasin oma lapsepõlves ühe kalleima ja parima inimese. Kui see kõik korraga mul silme ette tuleb ja see hetk, kui keset tantsukursust isale kõne tuli. Ma mäletan väga hästi kuidas ma sellele reageerisin, justkui poleks midagi halba juhtunud, sest see ei jõudnud mulle kohale ei ühe ega kahe lausega, vaid siis kui isa näost nii ära läks ja ta nägu muutus selliseks, millist polnud ma varem näinud. Kaotada oma isa, ma ei tahaks seda kunagi kogeda, aga keegi ei ela igavesti. Mina naudin perega koosolemise hetki üle kõige, olgugi, et me tülitseme teinekord! Mõnikord ma vajun mõttesse ja järsku ehmatan, sest ma olen pisarates ja mõtlen sellest, et mis saab kui keegi mu kõrvalt peaks lahkuma. Need hetked on kõige valusamad.

Oh, kuidas me seda laulu kuulasime, kui Oonurmes käisime :)

Kui vaid saaks..

..hoida kalleid inimesi igavesti enda lähedal! See on lihtsalt kohutav, kuidas ma igatsen teatud inimesi. Kahju on liikuda edasi, kuid minevikus ei saa kinni olla, tuleb olla avatud uutele tutvustele ja kogemustele. Kunagi ei kordu see, mis juba olnud on. Inimesed muutuvad üha kaugemaks, kõigil tekib uus sõpruskond ja vanad muutuvad üha kaugemaks, seni kuni enam polegi millestki rääkida, punni kuidas tahad!

Aeg magama minna, 5 tunni pärast äratus juba! Head ööd!

Arccos x

Üle pika aja siis..

Võtan ülikooli mõnuga ja üsna lebolt, õppida küll on, aga nagu alati, teen kõike viimasel minutil. Hetkel on õnneks SESS, mis tähendab et piisavalt vaba aega, kuid ka mahukaid materjale läbi lugemiseks. Esmaspääval on KM eksam ja 23. FMP. Kusjuures, ma võtan neid nii rahulikult, aga üritan materjali omale selgeks teha.

Igatahes, kool on vahva, sai siin Teadusbussiga Saaremaal käidud, nalja kui palju, terve aeg selline huumor. Tore oli hiljuti teada saada, et meiega jäädi rahule.. Ootan juba, millal uuesti saaks kuskile esinema minna sellise kollektiiviga(tänu Priidule oli reis ikka palju lõbusam).

Aastavahetus möödus Tartus koos parimatega, muidugi tundsin paljudest inimestest puudust, aga mis teha, ei saagi tahta et kõik oleks aastavahetusel koos. Alustasime 30.dets ja viimane külaline, rumeenlane läks alles 2. jaanuari õhtul minu juurest ära. On ikka tegelane see rumeenlane. Uue aasta hommikul sai tema pool oldud Krissu ja Margusega..nii palju polnud ammu naerda saanud kui siis. Aasta algas hästi, loodame et kestab ka sama huvitavalt ja lõbusalt!

Õde käis ka kodus, kuigi me suutsime ka tülitseda, siis on temaga nii hea koos olla, tunnen sellest kohutavalt puudust. Sõbrannad ei asenda õde kunagi, kuigi olen üritanud osaliselt ennast selles veenda. Lollus!!!

Jõulud läksid mitte nii nagu ma loodsin, aga jah, sinna ei saa midagi parata. Tuju oli ikka mitmeks päävaks rikutud, aga ei jää muud üle kui olukorraga leppida!

Sai ka vaikne sünnipääv maha peetud ja juhiload ümber vahetatud.. Nüüd ei saa keegi mulle öelda, et tee nii tee naa, ise tean kuidas sõidan! Kui vaid auto ka korda saaks..

GC 2011 esinejad olid päris head, kahju et nii palju edasi tagasi jooksma pidi ja alko pidi ukse taga ära jooma :D Aga ootan järgmist korda juba!

Mul on head sõbrad!

Igatahes, olen rahul!