neljapäev, 27. juuni 2013

Johhaidii!!

Jaanid möödas ja mina olen üleni sinikaid täis.
Igatahes olin juba arvestanud, et passin terve nv Tartus üksi, aga siis sõber kutsus kuskile Läti piiri äärde grillima ja jooma. Plaan paigas, kõik jutud ja minek.

Läksime Enoga koos Mõnistesse ja seal tuldi meile autoga järgi ja viidi kus kurat.
Täiega mõnus oli linnast eemale saada, kuskile jõe äärde keset rohelust.
Jõime, sõime, naersime südamest, sellised naljad ja jutt käis terve öö, et uskumatu. Tundsin ennast nii omade keskel!

Öösel jalutasime Metsavenna tallu, kus käis ka jaanimöll, ent teised teadsid öelda, et see aasta olevat väga lahja pidu olnud võrreldes eelnevatega.
Poisid suutsid ennast ikka väga purju juua, ma hoidsin ennast tagasi, kuna pidin esmaspääval tööle jõudma, kuhu ma siiski ei jõudnud! Seega sain korraliku pasandusega hakkama ja kõik on kurjad. 

Mingi hetk ma jaurasin T ja võtsin talt Kupi sõrmuse ära, et kannan ja annan talle siis millalgi järgmine pääv tagasi, aga kokkuvõttes lendasid E ja T mulle peale ja üritasid sõrmust tagasi saada. Haha, ilmselt nad väga nagu ei pingutanud ka, aga samas üritasid igasugu jõu ja nõuga. Ilmselgelt sõrmus jäi endiselt minu sõrme.
Korralik madin käis, mind tõmmati kõrvalistuja uksest sellili maha, mingi hetk olin poolenisti tagumise ukse all ja E voolas tagaistmelt mulle põlvedega peale. Ma ausalt ei tea, mida nad tegid või üritasid, igatahes ma lihtsalt naersin nende üle, ise kahe mehe poolt ära väänatud ja kergete hingamisprobleemidega.
Kerge tõestus sellest, möödas on 4 pääva. :D
Igatahes magasin sisse ja kainet rooli polnud, et jõuda poole tunniga peaaegu 10km kaugusel olevasse bussipeatusesse, et sõita Võrru ja sealt edasi Tartu. Oleks keegi juhendanud ja autoga tagasi saand tulla, oleksin ise sõitnud.
 Helistasin töökaaslasele, kes oli jaanidest veel endiselt vine all ja palusin teda asendama. Pakkus välja, et ma ikkagi häälega tuleks vms, aga ilmselt olen liiga pussy, et hääletada üksi Lõuna-Eestis kuskil pärapõrgus, kus liiklust pmt pole ja mitu tundi vahetpidamata sadas. Pealegi oli varem kõige lõunapoolsem Eesti koht Taevaskoda, kus käinud olin. Seega mul polnud aimugi, kus ma olen.
Ilmselt oleks poisid mulle osanud teed juhatada mingil määral, aga siiski.

Enda tuju rikutud, teiste tuju rikutud kogu jama pärast, olin endiselt Läti piiri ääres.
Esmaspääva õhtul hilja sõitime P juurde, käisime saunas poistega ja siis jaurasime suht kaua üleval, hommikul viis P ema mind bussi peale.
Lõuna-Eesti kuppelmaastik ja käänulised teed on ikka huvitavad, sest mulle meeldib pedaale vajutada ja no võõras tee ja pimedad kurvid pole ilmselt õige koht, poisid terve tee jaurasid.

Nyt 2 pääva tööl olnud ja kirjutasin oma seletuskirja ka ära. Ei tea, ei tea, endiselt sitt tunne selle pärast, aga pole nagu midagi teha ka.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar