laupäev, 4. mai 2013

Lihtsalt pole sõnu öelda, kui häbi ja kahju mul on!

See teeb haiget!
 Teeb haiget, kui teen järjest vigu ja ei kuula inimesi, kes tegelikult mu elus väga olulised on. Ja siis ükshetk avastan, et olen järjekordse sitaga hakkama saanud ja see maksab niii valusalt kätte.

See tunne, kui keegi kisuks mind seest poolt vaikselt tükkideks, lööks mulle korduvalt noaga südamesse ja ma üritan paaniliselt õhku saada, aga ei suuda, värisen ülekere ja ei saa lihtsalt mitte kuidagi hingata, see tunne on kirjeldamatult valus. Aga ma vist olen selle ära teeninud, jah, kindlasti olen, sest muidu seda ei juhtuks. Ma saan kõik tagasi, mida ma sulle tegin..

Mul on südamest kahju kõige pärast, mida ma viimasel ajal põhjustanud olen. Ja mul on häbi oma käitumise pärast!

 Aga viimane asi on kaotada oma elust inimene, kelle arvamus mulle korda läheb, ometi ma suudan näidata täiesti vastupidist. Kes on muutunud viimase 2 aastaga põhimõtteliselt mu perekonnaks, mitte põhimõtteliselt, vaid seda sa ka oled. Ma olen ära teeninud selle käitumise sinu poolt, aga ma lihtsalt ei ole nõus sinust ilma jääma!!! EI OLE!


 Palun südamest vabadust!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar