Mul tehti järjekordselt tuju heaks, kuid kui nüüd järele mõelda, siis kas see on hea, kui ma alati positiivne olen, sest siis need rõõmuhetked ei oma enam nii suurt tähtsust?! Ah ei tea, naudin neid kuniks saan nkn!
Aga homme on siis keemia olümpiaad ja kui ma enne olin veendunud, et see koht ei oma minu jaoks erilist tähtust, siis tundub, et ma petsin ennast, sest hetkel ei tee muud kui loen ja otsin netist teemade kohta materjali. Ja kui aus olla, siis väike närv on küll sees, sest äkki lähen istun vist 4 tundi ja ei saa isegi ühte ülesannet lahendatud. Ooo KEEMIA, miks küll piinad sa, tea, et armastan sind ma. Nüüd läks küll veits teemasse :D Aga jah, palju õnne mulle juba ette ära. Ja nüüd homse õhtuga on üks jamajama otsa. Üks ei tule ja nüüd vo teine ka ning ma üksi küll poiste ja võõrastega ei tahaks olla.Igatahes pean hommikul otsuse langetama, kas ja mida. Pean mõtlema veel kingi ja joogi peale. Üks ajas siin oma jutuga rummi isu peale, aga pole koolat kahjuks :D
Aga nüüd kohv ja keemia. Kas selline ongi mu tulevik? Eks ole paista, sest 7.juuni(vist oli) on viimane eksam ja augustiks on kõik otsustatud!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar