No mis ma teha saan, kui lihtsalt võtan kõike südamesse, olgu see midagi halvb või mõnikord ka midagi head. Ma nutan koguaeg - kurbuse, rõõmu, rahuolu, närvilisuse, viha, armastuse pärast, vahet pole! Nt läks mulle hinge see, et kui me pidime kirjeldama klassikaaslast, siis 3 inimest tegi minust. Ja ma hakkasin toinama nagu väike laps, sest see liigutas mind. On hea kuulda, et kuigi on meil omavahel mingid arusaamatused, meenutavad nad mind alati sõbralikkuse, soojuse ja naeru pärast. Nagu kirjutati umbes nii, et ma naeran koguaeg ja olen positiivne, justkui mul polekski probleeme. Ja kui ma hakkasin mõtlema oma sõpradele, kelle eludes toimub pidevalt midagi pöörast, mis alati ei tähenda heas mõttes, siis tõesti, minu elu on stabiilne, kahjuks teinekord liiga rutiinne, ent siiski olen ma kõigega rahul, vähemalt mulle tundub nii, sest mind tabab pidevalt mingi imelik tunne, mis paneb mind lihtsalt muigama-naeratama-naerma tänaval kõndides, muusikat kuulates, poe kassa järjekorras olles. Tõesti, kuigi ma tunnen kadedust teiste peale, hindan siiski seda mis mul endal on. Loll arvuti, mis koguaeg kokku jookseb, :D:D Miks on tavaliselt nii, et kui midagi halba on juhtunud, nt enda äpardus, siis kõigepealt minnaks niii nii närvi ja siis lihtsalt naerdakse ja naerdakse kuni õhk otsa saab ja näost lillaks minnakse. See on täiega tore. :))Peaks veel mainima, et täna oli rets rebastele, tundub, et läks ilusti, õpsid jäid rahule ja valdavalt rebastele oli ka meeldinud, seega tibenstobens. Homme hakkan pilte läbi lappama ja siis üles riputama.
Kui aus olla, siis oleks tahtnud neid ikka mökerdada küll, aga noh reeglid hoidsid meid raamis.
Homme viimane koolipääv ja siis vaheaeg, L sünnipääv ka homme. She said something..and now I can't it out of my head! Dammit. :)) Aga nv laager ja siis nädala sees Tartu millalgi, rääkisin juba tipsuga, et vist saame nende juurde ööseks, no loodame. Ou jee, lihas tekib! :D Aga jh, eks ole paista, mis vaheajast saab.
Hea! :)
Sc.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar